50+ allakäigutrepp tööturul tuleb peatada

Kuldliiga algatus avalik pöördumine

Eesti on sisenenud uude demograafilisse ajastusse, kus sündimus langeb, eluiga pikeneb ja vanemaealiste osakaal järjepidevalt kasvab. 2040. aastaks on peaaegu pool kogu rahvastikust ja ka pool tööealisest elanikkonnast üle 50-aastased. Uus olukord on juba toonud kaasa mitmeid negatiivseid muudatusi ühiskonnas, millistest kaks peamist on:

  1. Terav tööjõu puudus. Tööjõupuudus on firmade probleem nr 1. Tööturg Eestis vajab aastas täiendavalt ca 15 000-20 000 inimest, et hoida majandus töökorras.

  2. Suurenevad kulud pensionite, tervishoiu, sotsiaalhoolde tarbeks.

Eestis elab 386 000 inimest vanuses 50-74. Nendest ei tööta ligi 60% (221 000 inimest aastal 2017). 50+ tööjõudu on küll arvukalt, kuid seni pole neid hinnatud kui väärtuslikku tööjõuressurssi, puuduvad riiklikud strateegiad ja nägemused, kuidas motiveerida inimesi töötama nii enne kui ka pärast pensioniiga. 50+ tööjõudu ei peeta vajalikuks enam panustada, neid koolitada, ümber õpetada, sellised investeeringud Eestis praktiliselt puuduvad . Pigem tundub lihtsam tuua sisse odavat tööjõudu ja juba praegu moodustavad kolmandatest riikidest pärit töötajad mõnedes Eesti regioonides 15-20% kogu tööjõust.

Eestis alaväärtustatakse aastatega kogutud kogemusi ja tarkust ning parimas tööeas inimesed lihtsalt praagitakse vanuse tõttu tööturult välja . Kogemustega inimestesse ei suhtuta meil kui efektiivsetesse ja võrdväärsetesse ühiskonna liikmetesse, mis on suur viga. Elu näitab, et kõrgtasemega spetsialistiks saamiseks ei piisa ainult haridusest, isegi kõige prestiižikama kooli lõpetamisest jääb väheseks. Ainult kogemustega tuleb see, mis eristab tippspetsialisti tavaspetsialistist: elutarkus, professionaalne intuitsioon, sotsiaalsed oskused ning võime sündmuseid ette näha, tajuda arengutrende. Professionaaliks saamiseks kulub keskmiselt 15 aastat, aga mõnedes valdkondades ka 20 või isegi 30 aastat. Seega tippspetsialistiks saadakse alles alates 40-50 aastaselt . Aga see vanus on meie tööturul „kriitiline piir“, mil algab inimeste „väljapraakimine“ ja nende asendamine võimaluse korral noorematega.

Vanus on kõige tugevam ebavõrdse kohtlemise põhjus Eestis, selgus hiljutisest Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi ja Eesti Inimõiguste keskuse uuringust. 70% vastajatest kinnitavad, et vanuses 50+ on vanusest tulevad takistused tööturul, võrreldes nooremaealistega, vaid 13% hinnangul neid takistusi pole. Eestis peetakse üsna loomulikuks, et 50+ inimesi koheldakse tööturul teisiti (=kehvemini) kui nooremaealiseid. Kitsenduste ja takistuste olemasolu tundub paratamatuna. Allakäigutrepp tööturul algab 40-st eluaastast, mis süveneb vanuse kasvades.

Ebavõrdne kohtlemine lähtub stereotüüpsest mõtlemisest, mis on väga levinud ja püsiv ning annab tugeva motivatsiooni vanuseliseks tõrjumiseks. Stereotüüpset ja eelarvamuslikku suhtumist kogevad paljud 50+ inimesed pöördudes Töötukassa poole. Ka võib tugevat eelarvamuslikku suhtumist tajuda avalikus sektoris (näiteks ministeeriumites) , kus aruteludel räägitakse üllaid sõnu 50+ väärtuslikkusest ja rakendamise vajadusest, samas töötab ministeeriumites haruharva mõni 50+ ametnik või spetsialist. Tegemist on taunimist väärt probleemiga, sest avalik sektor, mis peaks olema riigi lipulaevaks tööjõu võrdse kohtlemise ja hoolivuse poolest, on tõrjuv 50+ tööjõu suhtes.

Tugevast vanussurvest räägib ka palgalõhe, mis väljendab 50+ inimeste tõrjutud ja madalat positsiooni tööturul. 50+ inimesed teenivad keskmiselt viiendiku võrra vähem kui nooremad (25-49 aastased). Ka on 50+ inimestel oluliselt madalamad ametikohad kui noorematel . 50+ inimesed töötavad üle kahe korra sagedamini lihttöölistena, vähem on nad hõivatud juhtivatel kohtadel ja spetsialistidena.

Tõsine takistus on vähene juurdepääs täiendharidusele ja tasemeõppele. 50+ vanustele heidetakse sageli ette nende aastakümnete tagust aegunud haridust, paraku on nende juurdepääs täiend- ja ümberõppele, rääkimata kõrgharidusest üsnagi piiratud. Eesti 55–74-aastastest inimestest osaleb hariduses või enesetäiendamises 3,8% .

50+ tööjõu probleemid ei huvita institutsioone, kes vastutavad olukorra eest tööturul nagu Töötukassa, Tööandjate keskliit, sotsiaalministeerium, majandus-ja taristuministeerium jt. Institutsioonid ei võta endale vastutust tööturul toimuva eest, 50+ tööjõuressursi alakasutamine jätab neid ükskõikseks. Oleme püüdnud võtmeinstitutsioonide esindajatega kohtuda, astuda dialoogi, pakkunud end sotsiaalpartneriks, paraku parimal juhul kuulatakse meid ära ja sellega kõik piirneb. Reaktsioon tööjõu puudusele on: pigem toome tööjõudu sisse, kui hakkame siin oma inimestega vaeva nägema ja nendesse investeerima. Tegemist on vastutusest kõrvalehiilimisega, Eesti riigi kesksed tööturu institutsioonid ei täida oma funktsiooni. Selline tööturupoliitika on äärmiselt ohtlik ja lühinägelik ning sellega ei saa kuidagi leppida.

Mida teha? Alustuseks on hädasti vaja objektiivset kriitiliste valupunktide kaardistamist 50+ inimeste olukorrast tööjõuturul. Meil puudub taoline terviklik ülevaade ja seni, kuni suur osa aurust läheb väljapoole suunatud illusoorse klantspildi loomisele Eestist, kus vanemaealiste tööhõive on Euroopa mastaabis kõrgetasemeline, pole võimalik sotsiaalsetele probleemidele vastu seista. Kuni puudub objektiivne teaduspõhine analüüs, mis 50+ inimestega tööjõuturul tegelikult toimub, ei ole võimalik negatiivseid protsesse mõjutada.

Ja lõpetuseks on meil kolm küsimust Töötukassale ja Vabariigi valitsusele

Kolm küsimust Töötukassale. Mida võtate ette juba lähiajal, et…

  1. 50+ tööotsija ei peaks tundma alandavat, eelarvamuslikku ja stereotüüpset suhtumist tulles teilt nõu küsima?

  2. peatada 50+ tööotsija allakäigutrepp tööturul, aidata tal leida haridusele ja kogemustele vastav töökoht, aidata õppida uus eriala jms?

  3. 50+ spetsialistist tööotsija ei peaks aasta-kaks otsima lootusetult tööd ja siis leppima pakutava valvuri, kassapidaja, koristaja vms kohaga

Kolm küsimust Vabariigi valitsusele. Mida võtate ette juba lähiajal, et…

  1. Vähendada katastroofiliselt kõrget palgalõhet 50+ ja nooremaealise tööjõu vahel?

  2. Tagada 50+ tööjõule nooremaealistega võrdväärne positsioon avalikus sektoris?

  3. Panna piir Eestis lokkavale vanuselisele ebavõrdsele kohtlemisele tööturul?

Allakirjutanud: